Vastused küsimustele LGBTQI+ noorte tulevikust turbulentsetel aegadel

Paljud LGBTQI+ noored Euroopas kasvavad üles keerulisel ajal, mida kujundavad populistlike LGBT-vastaste liikumiste tõus, kliimakriis ning süvenev majanduslik ebakindlus. Käesolev uurimus LGBTQI+ noorte heaolust keskendub sellele, kuidas kväärnoored saavad täiskasvanuks, kuidas nad loovad vastupanu- ja toimetuleku võrgustikke ning kuidas nad kujundavad oma tulevikuplaane ajastul, mida iseloomustavad mitmesugused kriisid.

LGBTQI+ noorte seas esinevad märkimisväärsed heaolu ebavõrdsused

Kuigi LGBTQI+ inimeste heaolu tõstmiseks on tehtud edusamme, puutuvad nad üle Euroopa endiselt kokku diskrimineerimise ja stigmatiseerimisega.  Viimaste aastate kriisid – pandeemia, sõda Ukrainas ja LGBTQI+ vastased poliitilised liikumised – on olukorda Euroopas veelgi raskendanud. Lesbid, geid, biseksuaalsed, trans-, kväär- ja intersoolised (LGBTQI+) inimesed, eriti noored, hindavad oma eluga rahulolu keskmisest madalamaks. Samal ajal on LGBTQI+ noored heaolu-uuringutes alaesindatud, mis jätab nende vajadused ja kogemused sageli varju.

Osaluspõhine lähenemine, mis seab esikohale kväärnoorte hääled

Meie uurimistöö eesmärk on mõista, kuidas poliitikakujundajad saaksid kõige tõhusamalt suurendada LGBTQI+ noorte heaolu, õppides nende visioonidest. Uurimuses kasutame mitmesuguseid loov- ja osalusmeetodeid, et teha LGBTQI+ noorte hääled kuuldavaks ning võimaldada neil ise määratleda, mida heaolu nende jaoks tähendab. Projekt toob kokku kväärnoored, et luua ühiseid visioone tulevikust, mis toetavad nende heaolu ja arengut. Uurimus tugineb osalusuuringu põhimõttele ja me teeme kogu projekti vältel tihedat koostööd kväärnoorte, vabaühenduste ja huvikaitse organisatsioonidega – alates uurimuse kavandamisest ja kaasavatest töötubadest kuni ühise publitseerimise ja avalikkuse kaasamiseni.

Rahastus ja toetus

Projekti rahastab CHANSE (Collaboration of Humanities and Social Sciences in Europe) ja NORFACE (New Opportunities for Research Funding Agency Cooperation in Europe). Riikliku rahastuse tagavad Eesti Teadusagentuur, Šveitsi Riiklik Teadusfond, Ühendkuningriigi UKRI Majandus- ja Sotsiaalteaduste Nõukogu (ESRC), Rootsi tervise, tööelu ja heaolu uurimisnõukogu FORTE ning Poola Teadusagentuur.